Porikuu festival meelitas Loode-Eestit avastama tuhandeid huvilisi. Festivali raames toimus 76 isemoodi üritust, millest suur osa leidis aset tavatutes paikades, kuhu külastaja igapäevaselt ei satu. Tipphetkeks kujunesid seekord sügislaadad ja festivali avaüritus koos maailma suurima kummikudiskoga.
Tänavu kuuendat aastat toimunud Porikuu festival on aastate jooksul Tallinna ja Haapsalu vahelisse piirkonda meelitanud mitukümmend tuhat huvilist. Lisaks kohalikele meelitab festival külastajaid Eesti teisest otsast või koguni välismaalt kohale selleks, et saada osa tavakülastajate jaoks muidu suletud vaatamisväärsustest ja erilistest üritustest.
Porikuu festivali projektijuhi Karet Schönbergi sõnul said sarnaselt eelmistele aastatele palju tähelepanu porikuule omased sügislaadad, mida väisas kokku üle paarituhande huvilise. “Kõige populaarsem sündmus oli aga Porikuu festivali avasündmus, mille raames toimus ka tõenäoliselt kogu maailma suurim kummikudisko. Külastajate arvu poolest ei jäänud avaüritusele palju alla ka näiteks Vääna Sügislaat.”
“Väga populaarseks osutus Vasalemma lossikontsert – piletid olid lausa välja müüdud. Samuti üllatas osalejate rohkusega Vääna-Jõesuu talisuplussündmus, kus osales 40 inimest, mis on sellise nišiürituse puhul väga suur arv. Uutest sündmustest olid väga toredad lisad meie kavasse Porikuu Huumuriõhta Murastes ja Vääna Seltsimajas toimunud Andres Dvinjaninovi monoetendus, millest viimane oli samuti välja müüdud. Hästi tore oli ka märgata, et väga palju käsitöösündmusi tuli meie kavasse juurde – sügisel minnakse ju üle tubastele tegevustele,” tõi Schönberg mõned näited erinevatest sündmustest.
Kuue aasta jooksul on festivali korraldajad täheldanud, et pimedal ajal meeldib inimestele kõhedaid kohti külastada ja lugusid kuulata. “Valguspaadimatkad salapärases Rummu karjääris, öömatk laternatega Murru vanglas, laternamatk Paldiskis ja Keila tondijutude üritus – need on mõned näited menukatest pimeda aja sündmustest,” rääkis festivali projektijuht.
Festivali ametlik lõpuüritus leidis aset eelmisel nädalavahetusel kui kõrvitsapeo raames otsiti ka kõrvitsatoidu meisterkokka. “Selle ürituse teeb huvitavaks see, et kõrvits on väga põnev tooraine ja seda saab kasutada väga paljudes erinevates roogades, soolasest magusani. Tase oli sel aastal väga kõrge ja võiduroaks osutus kõrvitsa sees küpsetatud ja serveeritud veiseliha hautis,” selgitas Schönberg.
Loode-Eestis oktoobrikuu jooksul peetud Porikuu elamusfestivali raames pakkus sadakond kohalikku turismi- ja kultuurikorraldajat välja matku, loenguid, õpitubasid, kontserte, teatrietendusi, laatasid ja muid põnevaid sündmusi, mille abil piirkonda tutvustada ja tekitada avastamisrõõmu ka traditsioonilise turismihooaja välisel perioodil. Schönberg on ka tänavuse festivali eduga igati rahul ja märgib, et nii mõnedki sündmused on 2024. aasta kalendris endale juba koha leidnud.
Festivali tegevust koordineerivad MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu ja MTÜ Nelja Valla Kogu. Korraldamist kaasrahastavad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja piirkonna omavalitsused.